Ohtlik hobi - kalapüük

Allikas: Äripäev
Koostanud: Regina Hansen


Kalapüük vabastab harrastja nii vabast ajast kui ka rahast. Mis siis ikkagi tőmbab őngemehi kalavetele? Jaanus Kodarile on kalastamine juba kakskümmend aastat elustiil.

"Mőni kalamees peab ennast oskuslikuks kalastajaks siis, kui on saanud suure saagi. Mind vőlub kőik muu peale saamisrőőmu palju rohkem - looduse vaatlemine, kőik need peened nüansid, millest kalapüügioskus koosneb," püüab Jaanus Kodar seletada, milles peitub aatelise kalamehe erinevus leivakőrvast hankivast vőrgumehest.

Rekordimees ülistab lendőnge

Kuus viimast aastat on Jaanus Kodar püüdnud kala ainult lendőngega. Ta peab seda kőrgemaks kalastamispilotaaziks. Inimesi, kes oma hinge lendőngele müünud, on tema sőnul Eestis umbes 40-50. Jaanus jagab ühe maailma vägevama kalamehe Petteri Surakka arvamust - kui juba oled kätte vőtnud lendőnge, siis tundub spinninguritv tühipalja hernekepina. "Lendőng ja spinningupüük - sama vahe, mis relvaga jahil käia vői vereta jahti pidada," arvab ta. Lendőngega püük meeldib Jaanusele just seetőttu, et ta on kőige looduslähedasem ja inimlikum püüdmisviis. 90% lendőngega püütud kaladest jääb ellu, kui nad tagasi vette lasta.

Teeb kalast pildi ära ja kingib vabaduse

"Kuiva käega kala püüda ei tohi. See on kalale ilmselt sama nagu inimesele käe kuumale pliidile panemine. Kala ei saa ka lihtsalt tagasi vette visata, vaid ta tuleb sinna asetada ja oodata, kuni ta ära ujub. Selleks on spetskäärid, et kala vabastada landi otsast, ilma et see viga saaks," räägib Jaanus. "Ühes paigas on mul üks kahekilone forell korduvalt otsast läinud. Olen endale lubanud, et kui peaks ta kätte saama, teen temast pildi ja kingin vabaduse," unistab ta.

Lendőngega püük on elitaarala. Mitte et varustus oleks tohutult kallis. Tősi - kui kalasaagi väärtusest lahutada varustuse hind, jääb iga tősine kalamees kindlalt miinusesse. Mőnele on see prestiizi asi, umbes nagu golfimäng. "Oluline on hoopis sisemine küpsus - see, et inimene oleks niisuguse kogemuse vastuvőtmiseks valmis." Sellise sisemise küpsuse saavutanud mehi leidub Jaanuse arvates küllaldaselt ka näiteks Maardu kalameeste hulgas - söögipoolise järel nad seal enamasti ei käi, pigem ikka mediteerimas.

Kala ei salli enda kőrval naist

Jaanus tunneb suurt naudingut kalade vaatlemisest. Inimesed ei kujutagi ette, kui ilus vőib olla üks lőhe näiteks paaritumisajal.
"Tal on pulmarüü seljas," ütleb Kodar. Ta lehitseb oma pildialbumit ja näitab endapüütud emasest forellist videot, kerib mőnd kohta tagasi: "Ta on nii liikuv ja sportlik!"

Jaanus kahtlustab, et kalade ja kalameeste naiste vahel tundub valitsevat konkurents. Millegipärast on mitmel, kes selles harrastuses ülepea sees, pere läinud lahku. "Need on normaalsed terved inimesed, aga selle kalapüügiga on mingi seletamatu asi," mőtiskleb Jaanus. Teda tabas kalapüügihaigus 23aastasena. See oli samal aastal, kui ta abiellus.

Rahahunnikud Å‘ngereisidele

"Kas on üldse kallimaid reise kui kalastusmatkad näiteks Kaug-Itta?" on Jaanuselt mőistmatult küsitud. Seda enam, et harrastuse juurde kuuluvad sääsed, elamine kuudist pisut suuremates majakestes, ekslemine soodes ja maastikel, kuhu pääseb vaid roomikautoga. Kuid just nendest matkadest vőib Jaanus ennast rääkima unustada. Koljast, kohalikust teejuhist ja noorukitest, kes teiste hulgas Eric Claptonile giidiks olnud.

Silm silma vastas loodusega on Jaanusele őpetanud orienteerumistarkusi. Näiteks sai ta oma teejuhilt teada, et inimene kaldub enda arvates otse kőndides alati kursist kőrvale - tal on lihtsalt üks jalg pikem kui teine. Seetőttu jätab igal aastal paarkümmend uljaspead oma elu Koola poolsaarele - inimene jääbki kőndima. Mitmes kalamehemajakeses leidub kirju, milles mehed jumalaga jätavad. Kord helistas Jaanusele üks Austraalia tuttav ja ütles: "Hea, et see jube reis läbi sai. Millal järgmine tuleb?"

Jaanus mäletab, kuidas ühel Kaug-Ida reisil Guido Kangur kalamarja suhu pistes őhkas: "Küll on ikka ilus!" Need lihtsad ja isegi lapselikud sőnad tabasid sel hetkel kümnesse. Loomulikult möödub parem osa ka Jaanuse tänavusest suvest just Koola poolsaarel, Soome ja Norra tundrates kalastades.

Varem korraldas Jaanus Kodar Veskisillal lendőngehuvilistele koolitusi. "See oli küll pigem tutvus ja nüüd olen sellest üldse loobunud," tunnistab ta. "Igaüks peab tulema ise selle ala juurde. Kuid huvilistele oma kogemusi on ta valmis jagama meelsasti. Infot saab telefonil 050 49 192 ja aadressilt www.flyfishing.ee.

Lendõnged maksavad 700-200 000 krooni

Esimesed kunstputukaga kalapüügi teated pärinevad III sajandist. Hiljem kujunes kalapüüdmisviis kőrgklassi harrastuseks: inglise aadlik pidi peale ratsutamise ka lendőngega püüda oskama. Tsaari-Venemaal oli selline kalapüük lubatud vaid tsaari őukonna liikmetele.

Lendőngega saab püüda igat liiki kalu. Sagedamini püütakse lendőngega siiski kärestikel ja koskedel.
Varustus: kerge 6-9 jalga pikk ritv 1-5 AFTM klassist (700-200 000 krooni), vaikne rull (500-25 000 krooni), hea ujuvusega ja märkamatud nöörid ning lips (300-1500 krooni), kunstputukas (0-500 krooni - magusaima kala saab omavalmistatud putukaga). Lähim pood, kus korralikku lendőngevarustust saab, on Helsingis.

Őnge raskuseks on heitenöör (spinninguga püüdmisel lant). Kerge ridva kasutamise puhul on paarisajagrammise kala püüdmine lendőnge veendunud pooldajate sőnul sama suur nauding kui landi puhul mitmekilose puraka őnge otsa saamine. Kalapüügil kasutatakse tavaliselt ühe kidaga konksu, mis haarab kala vaid ülahuulest. Seda saab kala peaaegu vigastamata eemaldada.

Hea kalakoha kindlad tunnused on näiteks madalale kummarduvad puud ja sogased kohad ojas. Kui ojas on kärestik, siis paiknevad kalad tőenäoliselt selle all madalas koopas.

Maailma parim püügikoht on Koola poolsaar oma 20 000 jőe ning ojaga. Juunis-juulis saab tänu polaarpäevale püüda ööpäev läbi. Koola poolsaarel käivad kalastusretkedel ka maailma vägevad. Jőed on renditud vőőramaistele privaatsuse ihkajaile. Head kalastuspaigad on ka Pőhja-Skandinaavias. Toredaid lendőngega püüdmise kohti on ka Kaug-Idas, Alaskal, Uus-Meremaal ja Kariibi merel.
Enne kalapüüki peab őngemees tegema oja toidukaardi, et selle pőhjal valmistada vői osta putukajäljendusi. Forellidele on meelepärased puruvanakese koopiad. Kalale minnes peaks peale veeputuka koopiate olema ka pőrnika-, sipelga- jt. jäljendusi.