Kui kala pinnas käimisest pole mingeid märke, on aeg vestitaskust välja vőtta kalamehe abimees: termomeeter. Kőigusoojaste kalade kehatemperatuur sőltub neid ümbritseva vee temperatuurist. Kui see on väga madal vői kőrge, muutuvad kalad passiivseks. Nende toitumine lakkab siis praktiliselt.
Liiga külmas vői soojas vees ei leidu ka eriti palju toitu. Vee jahenedes kolivad kalad sügavamale, kus talveperioodil on vesi soojem.
Veetemperatuur näitab ka kui palju lahustunud hapnikku vesi sisaldab. Viimane on kala (eriti forelli) otsingutel üks olulisemad juhtniite. Suvel, kui jőgedes veetase langeb ja temperatuur tőuseb, vőib juhtuda, et hapnikutase muutub liialt väikeseks.
Forellid on kőige aktiivsemad, kui veetemperatuur on 14 -15°C. Kui vesi on soojem kui 21°C, vőiks otsida termomeetri abil jahedamaid veekihte. Sageli rändab siis forell allikate ja ojakeste suudmetesse, kus vesi on jahedam ning hapnikurikkam. Suve saabudes vesi soojeneb ning kalad lähevad sügavamale vette vői jahedamatesse ojasuudmetesse.
Toome ära ka joonise, kus on välja toodud mőnede kalade toitumiseks sobivaimad temperatuurid:
|
