Kui olete kala alistanud, tőmmake ta endale lähedale. Hoidke ridvatippu kőrgel.
Kui teil on plaanis kala tagasi lasta, siis ei tohiks teda käega puutuda - limakihi vigastamine teeb kala haigustele vastuvőtlikuks. Ärge vőtke kala veest välja - kala siseorganid ei talu muljumist.

Vabastades väikest kala, viige käsi mööda koonusnööri konksuni ja keerake see kala suust välja. Kui putukas on sügaval kala suus, vőite üritada seda kätte saada näpitsate vői sulguritega. Parim variant on lőigata lips kala suu juurest läbi ja vabastada kala - kala vabaneb őige pea konksust.

Suurema kala vabastamiseks kasutage pehme vőrguga kahva, hoides seda koos kalaga vees. Kui peate siiski kala kätte vőtma, tehke käed ennem märjaks - nii hoiate ära limakihi vigastamise. Kui konks satub lőpustesse, sureb kala peagi. Lähtudes eetilisest seisukohast, olete sunnitud sellise kala surmama ja toiduks tarvitama.

Kui surmate kala, tehke seda kiiresti. Kasutage selleks kalanuia vői kivi, lüües sellega kalale kuklale. Seejärel hoolitsege selle eest, et kalal säiliksid toiteväärtus ja maitseomadused. Ärge jätke kala lőőga surema. Toidulauale mőeldud kala surmake kiiresti, rookige koheselt ja säilitage jääs. Kui kannate kala korvis, kasutage kala mähkimiseks őhku läbilaskvat riiet, mida tuleb aegajalt niisutada. Vee aurustumine hoiab kala jahedas. Täitke korv sőnajalgade, nőgeste ja rohukihiga, et isoleerida kala väliskeskkonnast ja hoida teda jahedas.

Püüdke ennast harjutada mőttega, et kalale elu kinkides on teie kalalkäik täielikult őnnestunud.