Allikas: flyfishing.ee
Koostas: Allan Kivi, Sven Kilusk
Esimesed viited lendőngitsemise kohta sisalduvad teoses "AElian´s Natural History", mis on kirja pandud aastal 200 A.D. Itaalia vaimuliku AEliani poolt. Aelian oli seda őngitsemisviisi kirjeldanud Rooma sődurite ütluste järgi. Raamatus kirjeldatakse Makedoonia kalastusviisi, kus umbes 2m ridva ja nööriga heidetakse veepinnale lőngast ning sulgedest mesilast meenutav putukas.
Kuna AElian oli ka ise edukas kalamees, siis leiutas ta peagi oma süsteemi, sidudes jőekaldalt lőigatud sarapuuridva külge 3m pikkuse jőhvi ning juba kaks putukat.
Kurb tősiasi on see, et pole teada, kui kaua vőis see kalastusviis enne AElian'i märget juba eksisteerinud olla.
 | Esimesed teated lendőngitsemisest keskajal pärinevad 1210 aastal kirjutatud valmist, kus Schiontulander kahlas paljajalu vees ning püüdis sulgedest putukaga forelle ja harjuseid. Järgnevad käsikirjad kirjeldavad juba lendőngitsemist kui aadlike meelelahutuset, pärinedes 14/15 sajandist.
|
Inglismaa raamatukogudes on hoiul vähemalt kolm 15. saj. algusest pärinevat käsikirja, kus antakse üksikasjalik seletus forelli ja lőhe püüdmiseks kunstputukaga.
Avaldati ka esimene trükitud lendőngitsemise käsiraamat - "Treatyse of Fishing With An Angle".
Esimesed faktid putuka heitmise kohta pärinevad aastast 1620. Kuni sinnamaani oli kirjeldatud vaid őngitsemist putukaga. Tolleaegsete őngitsejate nöörid olid enamasti punutud hobusejőhvist ning seotud ridvaotsa külge. Leidus ka nupumehi, kes sidusid ridvatippu rőnga, vőimaldades nööril rohkem liikuda. Niiviisi pikendati ka heitepikkust ja ujutati liblikat kaugemale.
18 sajandil tulid őngitsemisse mőned murrangulised uuendused: kuni sinnamaani puudusid ritvadel rőngad (vaid mőnedel olid tipurőngad). Ritvadele rőngaste lisamine andis paremad vőimalused kala väsitamiseks. Selleaja tüüpilised ridvad olid ca 4m pikad, mőeldud kahest jőhvist punutud nööriga őngitsemiseks. Kasutati ka 3m ritvasid monojőhvi ja väiksemate putukatega püügiks ning 4,5m ritvasid lőhepüügiks.
Ångitsemisvarustusega kauplemine algas juba 1600.aastal. 1760.a. hakkas tolleaja suurfirma Ustonson tegelema lendÅ‘ngevarustuse vahendamisega, varustades seejuures ka kuningas George IV-dat.
Ei kulunud kaua aega, kuni alustati ka rullide valmistamisega.
1726.a. vőiski juba leida viiteid erinevate pronksrullide kohta. Vaid veerand sajandit hiljem tulid turule esimesed multiplikaatorrullid.
 | Multiplikaatorrullid vőimaldasid őngitsejal kasutada kerimisel rohkem jőudu, kuid problemaatiliseks osutusid pronkslaagrid, purunedes kőige ebasobivamail hetkeil.
|
Koos mehaanikaga arenesid ka nöörid ning 1850. aastaks olid heitenöörid, koosnedes heitepeast ja taganöörist, muutunud lendőngitsemises tavaliseks. Tolleaegsed heitenöörid valmistati siidist, mis paraku imasid vett ning kulusid kiiresti.
19.sajandi alguses hakati ritvadel ülemisi sarapuujätkusid välja vahetama kergemate ja painduvamate pilliroojätkude vastu. Nii sai ridvavalmistamine uue suuna. Peagi hakati valmistama bambuseliistudest kokkuliimitud ritvu.
19. saj lőpuks oli valitsev ridvavalmistamise materjal bambuseliist, selleks ajaks oli välja mőeldud ka jätkude ühendamissüsteem, mis on kasutusel tänaseni.
Muutuste tuuled hakkasid puhuma 1857.a. kui noor shotlane Stewart leiutas kuivatusheite, viies sellega ritvade lühendamiseni 9-le jalale.
Raudteede areng 19.sajandil avardas kalaturismi vőimalusi lihtrahvale. Sellega kaasnes tohutu mőju lendőngevarustuse edasisele arengule. Sellest ajast algas ka lőhepüüdjate armuromaan Norraga. Sajandivahetuseks oli tavapärane forelliritv muutunud ühekäeridvaks, millel pikkust 9´6" ja 11´ vahel ning ridva kaalu mőődeti juba untsides.
Ka lőheritvade kaalud olid selleks ajaks kővasti langenud: Hardy "Champion" 17´9" ritv kaalus 2 naela ja 8 untsi. 1900. aastate alguses hakkasid rullikinnitused standardiseeruma ning Hardy vőttis 1913. a. patendi kinnikruvitava rullikinnituse peale. Mőnede täiendustega on see kinnitusviis kasutusel siiamaani.
Aastad 1890 - 1930 olid Inglismaal kuiva putukaga őngitsemise őitsenguaastad. Samal ajal tegid Ameerika lendőngitsejad ajalugu, vőttes esmakordselt kasutusele nümfipüügi.
1940.a. alates hakkasid ilmuma juba esimesed klaasfiiberridvad ning 1976. a. valmis Hardyl esimene süsinikkiust valmistatud lendőngeritv.
Ülaltoodud tabel on eri materjalist ritvade vőrdluseks.
1949. a. tuli välja esimene polüvinüülkloriidist heitenöör. Sealtmaalt on jätkunud pidev materjalide ja tehnika täiustamine. |
